Kuidas kontoris aktiivsem olla

Kõik algab väikesest otsusest. Kutsume neid Miniotsusteks. Miniotsusteks on kõik väikesena näivad otsused, mille teeme tavaliselt vähem kui minutiga ja mis aitavad meil eesmärke saavutada. Need väikesed, kuid võimsad sammud õiges suunas. Nendeks on näiteks otsus kindlal kellaajal üles ärgata või otsus kindlal kellaajal telekas kinni panna.   Uuringud näitavad, et väikestel otsustel on meie […]

Kuidas vältida arvutivalu

ergonoomika

1980ndatel ja 90ndatel muutis arvuti revolutsiooniliselt töökoha tootlikkust, kuid see tõi kaasa ka kontoritööga seotud valu järsu suurenemise.   Halb rüht, lihaspinge, seljavalu, pinge silmades, karpaalkanali sündroom – need on ühed levinumad kaebused, mis on põhjustatud istuvast kontoritööst.   Usun, et paljud meist ei mõista, kui suures valus me elame arvutis istumise tõttu.   Kuidas […]

Uus koostööpartner: Fitnessmarket.ee

Meie asutaja Susie-Ann on personaaltreenerina töötanud üle 10 aasta 4 erinevas riigis ning külastanud oma elu jooksul üle 100 erinva jõusaali üle kogu maailma. Jõusaali kvaliteedi määrab suuresti seal kasutatavate trenazööride valik ja nende kvaliteet. Mida kvaliteetsemad masinad, seda parem on treeningkogemus.    Ehk oled sinagi märganud, et tunne pärast HC Gymis treenimist on veidi […]

“Uus aasta, uus mina” aga seekord viimast korda

susie ann harjumused

Pühade perioodil seostuvad meile rahuaeg ning pere ja lähedastega koos ajaveetmine, aga osadele ka  ülesöömine, stress ja paratamatu kaalutõus. Peale sööminguperioodi saabub vana-aastaõhtu, kus me teeme erinevaid lubadusi enda käsile võtmiseks ja muutuste sisseviimiseks.    Iga aasta jaanuari alguses näen, et jõusaalis on rohkem inimesi kui tavaliselt, kellest enamik on oma uusaasta lubadusi täitmas ja […]

Töötajate heaolu olulisusest

Töötajate heaolu toetamine ei ole pelgalt heade kavatsustega ettevõtmine; see on töötajate rahulolu, tootlikkuse ja säilitamise oluline tegur. Töötajad, kellel on hea vaimne ja füüsiline tervis, kipuvad olema produktiivsemad, langetavad paremaid otsuseid ja näitavad üles suuremat kaasatust oma töösse.   Kolm peamist põhjust töötajate heaolu eelistamiseks    Vähem haiguspäevi. Töötajad, kellel on kõrge heaolu tase […]

Tervisenädal Eesti Raudtee töötajatele

Aina enam kogub populaarsust tervisenädala läbiviimine ettevõtetes. Paljudel töökohtadel viiakse seda läbi juba mitu korda aastas ning osades isegi virtuaalsel kujul.    Olgugi, et oma tervise eest peaksime hoolt kandma iga päev, on tervisenädal töökohal hea meeldetuletus selle olulisusest juhul kui tervise eest hoolitsemise põhitõed peaksid olema ununenud või liiga pikaks ajaks “riiulisse” jäänud.   […]

Kuidas käesurujast sai kulturist

  Et olla hea treener ja koolitaja, tuleb anda ka oma vaimule ja kehale tööd. See on selge. Mida kauem oled ühes valdkonnas tegutsenud, seda keerulisem on uusi väljakutseid leida ning läbi selle oma kehale arenguvõimalusi pakkuda. Seetõttu tuleb olla pidevalt avatud uutele väljakutsetele, ka sellistele, mis alguses võimatud võivad näida.   Sport on alati […]

Oskuslik ajajuhtimine ja positiivsed harjumused on parema elukvaliteedi võtmeks

Ajajuhtimine ja harjumused mängivad olulist rolli meie igapäevaelus ja töös. Nende oskuslik haldamine aitab saavutada paremat enesedistsipliini, läbi mille oleme efektiivsemad ning võimelised enamat saavutama.    Selles artiklis vaatleme, mida ajajuhtimine tähendab, kuidas oma aega paremini juhtida ning seeläbi positiivseid harjumusi kujundada.    Mis on ajajuhtimine?   Ajajuhtimine on oskus hallata oma aega ja ressursse […]

Oskuslik ajajuhtimine on eduka ja tervisliku elu aluseks

168 tundi oma unistuste elu ehitamiseks   Enne kui saame rääkida ajajuhtimisest, peame rääkima aja kulutamisest.   Inimene, kes elab 79-aastaseks saab kasutada oma eluaja jooksul keskmiselt 28 835 päeva ja 692 040 tundi. Tundub palju? Vaatame lähemalt. Keskmiselt 26 aastat sellest ajast kulub magamisele. See tähendab, et ühe kolmandiku kogu oma elust veedame voodis. […]

Lõpeta töötajate motiveerimine

Head treenerid vastavad küsimusele, “kuidas sa tegid temast SELLISE sportlase?”, vastusega “ma ei teinudki.”.   Tõsiasi on, et treenerit ja head treenerit eristab oskus näha potentsiaali ning veel suurem oskus kasutada seda potentsiaali treenitava huvides nii, et ta saavutab oma absoluutse maksimumi.    Asjale nii vaadates on üsna selge, et ükski treener ei loo sportlast. […]