Title Image

Kuidas saada supertreenijaks?

Kuidas saada supertreenijaks?

Jõusaalis treenivad paljud harrastajad, kes vaevu või väga aeglaselt lihaseid kasvatavad. Loomulikult on olemas erinevad kehatüübid ja geneetilised eeldused, millest sõltub, kui suureks me oma lihasmassi kasvatada suudame. Treeningeesmärkide saavutamine sõltub püüdlikkusest ja distsipliinist. Tihti küsitakse: “Mida ma peaksin oma eesmärkide saavutamiseks tegema?” Sõltumata sellest, kas eesmärgid on tehnilise loomuga (näiteks jõutõus/muscle up) või esteetilise loomuga (näiteks lihasmassi kasvatamine), sõltub harjutuste valik oma treeninguga kohanemisest. Treenijad jagunevad kahte gruppi: need kelle keha reageerib hästi treeningule ( edaspidi super-responder) ja need, kelle keha ei reageeri (edaspidi non-responder).

 

Treeningule reageerimine sõltub, kuidas keha kindlate harjutuste ja treeningplaaniga kohaneb. Inimene, kelle keha reageerib hästi ehk super-responder, allub suurepäraselt ühele treeningstiimulile, näiteks muutub ta kiiresti tugevamaks või kiiremaks. Non-responderid ei allu treeningärritajale ning ei paranda eriliselt oma tulemust. Võib ka juhtuda, et non-responderi sooritused muutuvad teatud harjutuse puhul hoopiski halvemaks. Siit järeldub, et oluline on leida inimesele õiged harjutused. Alati leidub positiivse mõjuga harjutusi ja harjutusi, mis ei sobi.

 

Õigupoolest on kõik inimesed super-responderid – meie kehad reageerivad suurepäraselt treeningule. Keha suudab reageerida igale treeningärritajale, muutudes pidevalt tugevamaks ja sitkemaks. Patrick Meinart leiab, et on olemas võimalus muuta non-responder super-responderiks. Alljärgnevalt on P. Meinart toonud mõned soovitused, kuidas treeningud paremaks muuta.

 

1. Muuda pidevalt oma treeningkava
Arenda end, proovi midagi uut. Uuri, kas leidub teistsuguseid harjutusi, mis sind kiiremini edasi viiksid ning millele sa paremini reageerida võiksid. Harjutustega varieerimine on edu võti ning hoiab ära treeningu stagnatsiooni. Järgemööda mõistad, millised harjutused sind kiiremini edasi viivad.

 

2. Testi end
Kas su keha reageerib positiivselt harjutustele? Hea abimees sellele küsimusele vastamiseks on sinu enesetunne. Kas tunned end tugevalt pärast harjutuse seeria sooritamist või esineb valu? Kui sa end treeningul hästi tunned, on suur tõenäosus, et oled õigel teel. Kui sul on tunne, et väsid kiiresti või hakkad valu tunda, on võimalik, et oled lihtsalt väsinud või koormab harjutus sind liialt. Oluline on vahet teha positiivsel ja negatiivsel stiimulil. See nõuab kogemust ja head kehatunnetust.

 

3. Treeni oma tugevamat poolt kõigepealt
Treenides tugevamat kehapoolt enne, võib see avaldada positiivset mõju nõrgemale kehapoolele. Kui sa aga kõigepealt oma nõrgemale poolele keskendud, võib juhtuda et sooritad harjutuse iga kord veel halvemini ning ei arene soovitud suunas. Sellisel juhul oleksid sa non-responder, aga saa super-responderiks, kes alustab harjutuse sooritamist tugevama kehapoolega ja suudad seetõttu rohkem jõudu nõrgemale kehapoolele rakendada. Ühepoolsed harjutused (näiteks kükid ühel jalal, väljaasted, ühe hantliga harjutused) sobivad suurepäraselt oma platoode ületamiseks ja treeningute arendamiseks.

 

4. Vähenda segavaid faktoreid
Stress, halb uni ja vähene toitumine võivad organismi korralikult segada. Sooritusvõime treeningul sõltub paljudest faktoritest. Hoolitse selle eest, et sa pingevabalt ja väljapuhanuna treeniks ning saad iga kord oma parima treeningul anda.

Allikas: Patrick Meinart “Wie werde ich ein “Super-Athlet”?