Taskukohaseim unerohi on sport

Ebapiisav (vähem kui 7–8 tundi päevas) või halva kvaliteediga uni suurendab kõrge vererõhu, kolesterooli ja ateroskleroosi (arteritesse kogunevad rasvaladestused) tõenäosust. Unepuudust on seostatud ka kaalutõusu, diabeedi ja põletikega, mis kõik võivad süvendada südame-veresoonkonna haigusi. 

 

Ohutut ja toimivat unerohtu ei pea kaugelt otsima

 

Aeroobset aktiivsust soovitatakse sageli une parandamiseks, kuid jõutreeningu ja aeroobse treeningu mõjust unele on väga vähe teada. Teadlased on nüüd avastanud, et jõutreening võib olla võtmetähtsusega kvaliteetse une tagamisel, sest sellele järgnev taastusprotsess põhjustab väsimust, mis võib soodustada paremat und. 

 

Uurimistulemused räägivad enda eest

 

  1. aastal USAs läbiviidud uuringus vaadeldi 386 täiskasvanut, kes vastasid ülekaalulisuse või rasvumise kriteeriumitele. Katsealused olid passiivse elustiiliga ning neil oli kõrgenenud vererõhk.

 

Osalejad jaotati juhuslikkuse alusel 12 kuuks kontrollrühma (ei teinud trenni)  või treeningrühma, mis jagunesid järgnevalt: ainult aeroobne, ainult jõutreening või kombineeritud aeroobne ja jõud.

 

Treeningrühmad korraldasid kolm korda nädalas 60-minutilisi seansse, kusjuures kombineeritud treeningrühm tegi 30 minutit aeroobset ja 30 minutit jõutreeningut

 

Jõutreeningu rühm treenis kaheteistkümnel masinal, kaasates igal seansil kõiki peamisi lihasrühmi.

 

Rohkem kui 35% osalejatest oli uuringu alguses halva kvaliteediga uni. Nende 42% osalejate seas, kes magasid vähem kui 7 tundi, paranes uni 12 kuu pärast järgnevalt:

 

 

Unetõhusus suurenes jõutreeningu ja kombineeritud treeningu rühmades, kuid mitte aeroobse treeningu või mittetreeningu rühmades.

 

Jõutreening on hea une võti

 

Jõutreening kasvatab lihasmassi, mis parandab üldist ainevahetust. Sellest tulenev lihaste väsimus ja keha taastumisprotsess toovad kaasa parema une. 

Jõutreeningus on rohkem maksimaalse või peaaegu maksimaalse pingutuse juhtumeid võrreldes kardiotreeninguga. Seeloob pärast treeningut väsimuse ja lihasvalu ning aitab luua parema une ja taastumise.

 

Ponce’i terviseteaduste ülikooli Saint Louis Missouris meditsiinilise anatoomia ja füsioloogia dotsent Alicia Pate PhD selgitas, et jõutreening aitab organismil toota kemikaali nimega adenosiin, mis soodustab und. Adenosiin seondub raku retseptoritega, inhibeerides neuraalset aktiivsust ja põhjustades uimasust. Jõutreeningu harjutused parandavad une kõiki aspekte, kusjuures suurim progress on nähtav une kvaliteedi muutustes. 

 

Mehhanismid, mille abil jõutreening und muudab, on suures osas teadmata. See võib parandada und vähendades depressiooni või ärevuse sümptomeid, muutes energiakulu, suurendades kehatemperatuuri või leevendades näiteks luu- ja lihaskonna valu.

 

Jõutreening sobib kõigile

 

Konkreetsed harjutused ei ole seejuures parema une saavutamiseks tingimata olulised. Ei ole konkreetset tüüpi või kestust jõutreeningul, mis oleks une parandamiseks optimaalne. Ideaalne treening varieerub sõltuvalt inimesest. Tervete täiskasvanute jaoks on kõige olulisem see, et jõutreening on väljakutseid pakkuv ja füüsiliselt koormav.

 

Kui ka sina oled huvitatud jõutreeningutest, mis parandavad lisaks sinu elukvaliteedile oluliselt ka sinu und, siis võta minuga ühendust ja leiame sulle sobivad lahendused: info@firmafitness.ee