Oskuslik ajajuhtimine on eduka ja tervisliku elu aluseks

168 tundi oma unistuste elu ehitamiseks

 

Enne kui saame rääkida ajajuhtimisest, peame rääkima aja kulutamisest.

 

Inimene, kes elab 79-aastaseks saab kasutada oma eluaja jooksul keskmiselt 28 835 päeva ja 692 040 tundi. Tundub palju? Vaatame lähemalt. Keskmiselt 26 aastat sellest ajast kulub magamisele. See tähendab, et ühe kolmandiku kogu oma elust veedame voodis. Kindlasti tekib nüüd kiusatus unetunde vähendada, kuid ka siin on konks. Ebapiisavat und seostatakse erinevate terviseriskide ja isegi varajase suremusega, seega ei tasu une arvelt kokku hoida! Optimaalne uneaeg peaks olema vähemalt 8 tundi ööpäevas. 

 

Kui me parasjagu ei maga, siis oleme suure tõenäosusega tööl, sest tervelt 13 aastat oma elust kulutame töötamisele. 

 

Ekraanidele kulutame samuti arvestatava koguse oma eluajast: 8 ja pool aastat teleka vaatamisele ja 3 aastat sotsiaalmeedias ringi rullimisele. 

 

Tervelt 4 ja pool aastat veedame süües ning uuringud näitavad, et kahjuks mitte süües toitu, mida armastame, vaid toitu, mis meile isegi ei meeldi. On viimane aeg seda muuta!

 

Kui palju aega jääb siis lõbuks? Õige vastus – liiga vähe!

 

Keskmine inimene veedab vaid 1,3 aastat oma elust sporti tehes ning 3 aastat puhkusel viibides. Seda on vähe või mis?

 

Aega juurde laenata me ei saa, küll aga võime seda paremini kasutama õppida.

 

7(päeva) X 24 (tundi) = 168 tundi, et ehitada oma unistuste elu

 

Ajajuhtimise ekspert Laura Vanderkam uurib, kuidas hõivatud inimesed oma elu veedavad, ja avastas, et paljud meist hindavad igal nädalal oma kohustusi drastiliselt üle, samas alahindavad aega, mis meil on iseendale. 

 

Igas nädalas on meie kasutada 168 tundi. Me küll ei saa aega juurde tekitada, aga me saame seda venitada. Teisisõnu, aeg on elastne. Sellest, kuhu seda suuname, sõltub kui palju ja mida me parajasti tehtud saame. 

 

Ajajuhtimine ei ole niisiis aja kui sellise juhtimine, vaid suures osas enda ja oma prioriteetide juhtimine. 

 

Mul ei ole aega = see ei ole minu prioriteet

 

Laura Vanderkam toob oma TED talkis hea näite. Ta on oma uurimuse raames vaadelnud tuhandete väga hõivatud inimeste graafikuid, kuid üks näide torkas eriliselt silma.

 

Naine, kes jagas oma elu pere, töö ja hobide vahel, seisis ühel nädalal silmitsi katkise boileriga, mis rikkus kogu tema elamise ning pööras pea peale kogu tema nädala graafiku. Ajalogimise käigus selgus, et ta kulutas boileriga seotud töödele nädalas kokku 7 tundi. Ometi ei jäänud tal selle arvelt midagi olulist tegemata. Küll aga kui temalt oleks nädala alguses küsitud, kas tal on 7 tundi vaba aega, et näiteks maratoniks treenida, oleks ta vastanud “ei”.

 

See olukord on väga hea kirjeldus prioriteetide seadmisest. 

 

Me ei saa aega juurde tekitada, aga me saame prioritiseerida olulisi tegevusi, tuues need nädala- või päevaplaanis esimesele kohale. Need on tegevused, milles me järeleandmisi ei tee, vaid kohtleme neid sama pühendumisega nagu eelnevas näites olnud naine oma katkist veeboilerit kohtles.

 

Oluline võti prioriteetide seadmisel, on eesmärgistada oma tegevusi ette- mitte tagasiulatuvalt. See tähendab, et me ei hinda oma tegevusi vaadates ajale tagasi, vaid planeerime neid ette. See annab meile parema vaate eesootavast ning võimaldab oma TOP1 prioriteedid kalendrisse panna, enne kui see täitub teiste kohustustega. 

 

Laura Vanderkam soovitab planeerimise jätta tavapärase esmaspäeva asemel hoopis reede pärastlõunale, sest see on enamasti aeg, mil suurt midagi ei toimu. 

 

Ta soovitab jagada oma prioriteetide nimekirja kolme kategooriasse: karjäär, suhted ja sina ise. See tagab, et mõtleme oma prioriteetidele igas kategoorias, sest enamasti saab tähelepanu neist vaid esimene – karjäär – ning teised kaks jäävad tagapinnale. 

 

72 tundi nädalas sulle endale

 

Kui meil on nädalas 168 tundi, siis täiskohaga töötades kulutame sellest 40 tundi töötades. Magades iga öö 8 tundi, kulutame 56 tundi magades. See jätab meile 72 tundi, et tegeleda muude asjadega. 

 

72 tundi on pikk aeg. Vähemalt piisavalt pikk, et tegeleda iga päev paar tundi asjadega, mis toovad sulle rõõmu. Olgu selleks treening, perega aja veetmine, oma hobidega tegelemine, vanemate külastamine või midagi muud.

 

Nipid aja paremaks kasutamiseks

 

Meil kõigil on päevas sama arv tunde, halb uudis on see, et neid ei tule kuskilt juurde. Hea uudis on, et saame õppida neid paremini kasutama.

 

Kõige suurem lõks, kuhu kipume oma vabas ajas jääma, on arvamus, et teleka ees istumine või telefonis ringi rullimine on puhkus või preemia. Ei ole. See on küll vahetevahel vajalik ning ka logelemiseks peab jääma aega, kuid sageli järgneb sellele lösutamisele hoopis suurem süütunne ebaefektiivselt kulutatud aja ees, mitte heaolutunne.

 

Siin on sulle mõned nipid, kuidas oma aega paremini planeerida:

 

1. 1. Tee igal reede pärastlõunal järgmiseks nädalaks prioriteetide plaan, kuhu planeerid enda prioriteedid kolmes kategoorias: karjääri, suhted ja sina ise. Need on sinu mittekaubeldavad prioriteedid. See tähendab, et neid ei tohi asendada muude tegevustega, päevade vahel ringi tõsta või veel hullem, ära kustutada. Kohtle neid prioriteete nagu lekkivat boilerit, mida sa ju tähelepanuta ei jätaks.
   2. Kasuta nädala planeerijat. Tavapärase päeva planeerija asemel võta kasutusele nädala planeerija. See annab sulle parema ülevaate aja osas, mis sinu kasutuses on.
   3. Võta iga hetk arvele. 72 tundi “vaba aega” on pikk aeg, aga usu meid, see kulub ruttu. Niisiis – ole efektiivne. Kui sinu teekond tööle toimub bussiga, siis võta sinna kaasa mõni hea raamat, mida lugeda. Töö lõunapauside ajal kuula podcaste või mediteeri. Käi rohkem jala või sõida rattaga, et saada oma liikumisvajadus täidetud. Lihtsad sammud viivad suurte tulemusteni!
   4. Ole loominguline! Kui sulle on oluline aega perega veeta, aga õhtuti selleks hetki ei jagu, siis sööge näiteks üheskoos hommikust 
   5. Keskendu sellele, mis on oluline, sinu jaoks! Prioritiseeri ennast ja tegevusi, mis sulle rõõmu toovad, sest see annab energiat teha asju, mis nii suurt naudingut ei paku. 

 

Kui vajad abi ajaplaneerimisel, siis oleme sinu jaoks olemas. Firmafitness pakub erinevaid vaimse tervise koolitusi, milles õpetame sind aega paremini planeerima, et sulle jääks rohkem aega enda tervise ja huvidega tegelemiseks. Võta meiega ühendust info@firmafitness.ee või uuri lisa www.firmafitness.ee