Mida teavad väikesed lapsed tõstmisest paremini kui meie?

Vaata, kuidas 2-aastane mänguasja põrandalt üles võtab. Ta kükitab. Selg jääb sirgeks, võtab asja kaissu ja alles siis tõuseb püsti. Kui ta tahab ümber pöörata, keerab ta terve keha, mitte ainult ülakeha.

Täiskasvanu teeb samu liigutusi enamasti teisiti. Jalad sirged, kõvera seljaga kummardamine jms.

Hiljuti toimunud ergonoomikaseminaril arutati just seda teemat: mida saame väikelaste liikumisest õppida. Panin kirja mõned mõtted, mis kehtivad nii kontoris kui ka tootmises.

Miks väikelaps kükitab, aga täiskasvanu kummardub

Väikelapse kerelihased on alles arenemas. Selle tasakaalustamiseks valib keha kõige kindlama viisi: raskus keha lähedal, tõusmine jalgadest, pööramine jalgadega. Esimese 3 eluaasta jooksul proovib laps tuhandeid kordi: kui kukub, proovib uuesti -> nii kujunevad välja tema liikumismustrid.

Huvitaval kombel soovitab ergonoomika täpselt sama. Tõstmise riskihindamised pööravad tähelepanu samadele asjadele, mida väikelaps väldib: kaugele sirutamist, ülakeha pööramist ning liiga madalalt või kõrgelt tõstmist.

Täiskasvanu valib mugavama, mitte turvalisema tee

Täiskasvanuna oleme tugevamad ja säästame energiat. Kummardamine nõuab vähem pingutust kui kükitamine. Nii teeb tööd alaselg, mitte jalad.

Aastatega lisandub jäikus ja väiksem liikuvus. Kükitamine muutub ebamugavaks, seega väldime seda veelgi rohkem.

Selg ei anna kohe märku. Ühest kumera seljaga kummardamisest ei juhtu midagi. Aga tuhanded kordused aastate jooksul kogunevad, ja ühel päeval võib valu tulla liigutusest, mis tundub täiesti tühine.

Kui töökoht paneb liikumise kindlatesse raamidesse

Sageli ei ole põhjus laiskus, vaid töökoht. Seminaril kasutati selle kohta head võrdlust: keskkond võib liikumise “kipsi” panna. Kindla kõrgusega töölaud, liiga kõrge riiul või ebamugavad jalanõud sunnivad inimest liikuma halvemini, kui ta tegelikult oskab või soovib.

Kontoris on selleks näiteks paberikast põrandal printeri kõrval, kaustad ülemisel riiulil või tool, mis ei pöörle ja sunnib ülakeha pöörama.

Oma klientidega töötades nägin seda iga päev. Kui töölaud ei ole reguleeritav, kohandab inimene oma keha laua järgi, mitte vastupidi. Ta kummardab, sirutab ja keerab, sest teisiti lihtsalt ei saa.

Väike muudatus asendis muudab palju

Hea uudis: sageli piisab väikesest muudatusest.

Kui sügav kükk on ebamugav, sobib ka poolpõlvitus -> üks põlv maas, teine jalg ees. Koormus seljale väheneb märgatavalt. Kõrgel riiulil olevate asjade jaoks aitab tool või väike redel, et ei peaks käsi pea kohale sirutama.

Ergonoomikas räägitakse 2 suunast:

Keskkonna muutmine -> reguleeritav töölaud, kõrgendusaste, sageli kasutatavad asjad keha lähedale ja sobivale kõrgusele.
Liikumisharjumuste muutmine -> juhendamine ja harjutamine päris töö käigus.

Parim tulemus tuleb siis, kui teha mõlemat. Aga ka siis, kui eelarve uusi ergonoomilisi vahendeid ei võimalda, vähendab ergonoomiline juhendamine koormust seljale märgatavalt.

Miks plakat ja 1 koolitus ei muuda harjumust

Aju õpib kordamise kaudu. Iga liigutus, mida teed palju kordi, muutub automaatseks. Seda nimetatakse neuroplastilisuseks.

Uue oskuse õppimine nõuab palju kordusi. Vana mustri ümberõppimine nõuab veel rohkem kordusi, sest aju peab vana mustri üle kirjutama. Kui oled 20 aastat ettepoole kummardanud, ei muuda seda 1-tunnine koolitus ega plakat seinal.

Oma klientide pealt näen sama. Ühekordsest koolitusest on jäänud meelde vähe. Muutus on tulnud siis, kui liigutust on harjutatud päris töö käigus ja tagasiside on tulnud kohe.

Mis päriselt toimib:

juhendamine töö käigus, mitte ainult seminariruumis;
kolleegide tagasiside;
töötaja enda otsus oma tervise eest hoolitseda, mitte lihtsalt reegli täitmine.

Suurettevõtted kasutavad juba ka andureid ja videoanalüüsi, mis näitavad töötajale ekraanil, millal liiges on “vales” asendis. Aga alustada saab ka ilma tehnoloogiata.

Mida saad juba täna teha

🔹 Põrandalt tõstes kükita või lasku poolpõlvitusse. Ära kummardu kumera seljaga.

🔹 Hoia ese keha lähedal, mitte sirgetel kätel.

🔹 Pööra kogu kehaga. Kui pead asja kõrvale tõstma, astu, ära keera ainult seljast.

🔹 Kasuta kõrgete riiulite jaoks kõrgendust/tooli.

🔹 Pane sageli kasutatavad asjad vöö ja õlgade kõrgusele.

Sa ei pea tõstmist kartma ega arvutiga töötamist lõpetama. Keha on loodud liikuma -> vaja on lihtsalt meelde tuletada, kuidas me seda kunagi loomulikult tegime.

Kokkuvõte

Me kõik oskasime kunagi õigesti tõsta. Halvemad harjumused tulid hiljem, mugavusest ja töökeskkonnast. Neid saab muuta, aga mitte ühe loenguga. Vaja on sobivat keskkonda ja palju kordusi.

Seepärast ei piirdu Firmafitnessi ergonoomikakoolitused jutuga. Harjutame liigutused koos läbi, et uus muster hakkaks püsima.

Kas soovid, et su meeskond tõstaks sama loomulikult kui 2-aastane? Anna teada.