Mis juhtub, kui töötaja saab kontorimassaažil viga?

 

Pakud töötajatele tasuta õla- ja kaelamassaaži otse kontoris. Üks töötaja libiseb massaažiõlil ja vigastab end. Kas see loetakse tööõnnetuseks?

 

Saksamaal vastas sellele küsimusele hiljuti kohus ja vastus on iga HR-juhi jaoks mõtlemapanev.

 

Mis juhtus

 

München’i kohus (Sozialgericht München) langetas 22. juulil 2026 otsuse kohtuasjas S 9 U 498/25 (otsus ei ole veel jõustunud). Töötaja oli minemas kontorimassaažile, mis toimus ettevõtte ruumides, kuid libises massaažiõlil ja vigastas end.

 

Kohus otsustas, et see ei olnud tööõnnetus. Riiklik tööõnnetuskindlustus vigastust ei katnud.

 

Miks ei loetud kontorimassaažil toimunud õnnetust tööõnnetuseks?

 

Kohus liigitas massaaži isiklikuks tegevuseks. Otsuse põhjendus: vaatamata sellele, et tööandja maksis kontorimassaaži eest ning see toimus ettevõtte ruumides, ei laiene tööõnnetuskindlustuse kaitse automaatselt. Massaaž oli personaalne tegevus ja seetõttu ei kindlustata ei teekond sinna ega ka vigastust.

 

Teisisõnu: see, et hüve on tasuta, toimub tööjuures ja tööajal, ei tee sellest automaatselt osa tööst.

 

Mida see Eesti ettevõtte jaoks tähendab

 

See on Saksa kohtuotsus ja Saksa õigus erineb Eesti omast. Ei saa öelda, et Eesti kohus otsustaks täpselt samamoodi. Aga alusküsimus on sama olenemata riigist: kas vabatahtlik, individuaalne heaoluhüve loetakse tööks või isiklikuks tegevuseks, ja kes vastutab, kui midagi juhtub?

 

See küsimus muutub olulisemaks iga aastaga, sest üha rohkem Eesti ettevõtteid pakub kontorimassaaži, tervisepäevi ja kontoritreeninguid osana oma heaoluprogrammist. Kui sinu ettevõttes on selline hüve olemas, tasub see küsimus esitada oma kindlustusandjale või juristile enne, mitte pärast intsidenti.

 

5 küsimust enne heaoluprogrammi käivitamist

 

1. Kas teenus on osa tööst või vabatahtlik lisahüve?

Kohustuslik tervisepäev ja vabatahtlik kontorimassaaž on kindlustuse mõttes tõenäoliselt erineva staatusega. Mida selgemalt see sinu ettevõttes paika on pandud, seda lihtsam on hiljem vastutust hinnata.

 

2. Kas ruum ja korraldus on ohutud?

Massaažiõli põrandal, kitsas ruum, valesti paigutatud töövahendid – neid riske saab ennetada. Lihtne ohutuskontroll tasub end ära.

 

3. Kas see kohtuotsus kehtib ka Eestis?

Otseselt mitte, see on Saksa kohtuotsus. Aga alusküsimus, kes vastutab vabatahtliku heaoluhüve käigus õnnetuse eest, on sama ka Eestis, ja väärib kontrollimist oma kindlustusandja või juristiga.

 

4. Kas peaksin heaoluprogrammid seetõttu ära jätma?

Ei. Töötajate tervise ja heaolu toetamine on investeering, mis end ära tasub. Küsimus ei ole mitte, kas pakkuda, vaid kuidas seda teha nii, et riskid oleksid minimaalsed.

 

5. Mis erinevus on kohustuslikul tervisepäeval ja vabatahtlikul kontorimassaažil?

See sõltub konkreetsest juhtumist ja lepingust, aga üldiselt: mida rohkem on tegevus osa ametlikust tööprogrammist ja mida vähem see on töötaja enda valik, seda tõenäolisemalt käsitletakse seda tööga seotuna.

 

Kui plaanid pakkuda kontorimassaaži, kontoritreeningut või tervisepäeva, kirjuta julgelt – meie spetsialistid ennetavad riske. Firmafitnessis töötavad massaaži- ja treeningspetsialistid kutseliste teenusepakkujatena. See ei tee riski olematuks, aga teeb selle juhitavaks.

 

—

 

**Allikad:**

– [Gesetzliche Unfallversicherung: SG München -> Sturz bei freiwilliger und individueller Firmenmassage ist kein Arbeitsunfall — IWW](https://www.iww.de/zp/recht/gesetzliche-unfallversicherung-sg-muenchen-sturz-bei-freiwilliger-und-individueller-firmenmassage-ist-kein-arbeitsunfall-f175974)