Eesti tööjõu vananemine mõjutab ettevõtteid, mida kinnitavad erinevad uuringud ja statistika. Näiteks oli vanemaealiste (65–74-aastaste) tööhõive 2023. aastal Eestis Euroopa Liidu kõrgeim: selles vanuserühmas töötas 28,4% pensioniealistest (Allikas: Vanemaealiste programm 2025–2028).

Madal sündimus ja rahvastiku vananemine toovad tööturul kaasa olulisi muutusi: süveneb tööjõupuudus ning kasvab vanemaealiste osakaal tööealises elanikkonnas. Kuigi pensioniea tõstmine aitab tööjõupuudust osaliselt leevendada, suurendab see veelgi eakate töötajate osakaalu. Seetõttu tuleb tööelus rohkem keskenduda vanemaealiste töötingimuste parendamisele, paindlike töökorraldusviiside loomisele ja töökohtade kohandamisele.

Vananeval tööjõul on mitmeid eeliseid – kogemused, tasakaalukus ja lojaalsus. Samas võivad vigastused eakate töötajate seas tähendada pikemaid taastumisperioode ning suuremaid ravikulusid ja -hüvitisi. Peamine väljakutse on leida tasakaal tootlikkuse ja tööjõukulude vahel – kui eakate töötajate töötasu ületab nende loodavat väärtust, võib see tööandjale tähendada majanduslikku kahju. (Allikas: How do employers cope with an ageing workforce? Views from employers and employees)

Kaasnevad tegurid tööõnnetuste korral

Tööjõu vananedes suureneb kroonilistesse haigustesse haigestumine, mis kasvatab ravikulusid ja hüvitisi. Kuigi tööga seotud haigused on kõige enam levinud just vanemaealiste seas, tuleks nende ennetamist käsitleda prioriteedina kõigi vanuserühmade puhul.

Kui töötajal on kroonilised haigused, kerkib esile küsimus: kuidas tagada, et terviseprobleemid ei sunniks teda tööelust lahkuma? Pelgalt haiguste ravi ei pruugi olla piisav – oluline on leida lahendused töötingimuste kohandamiseks ja toetamiseks. Kuna paljud terviseprobleemid on seotud töö iseloomu ja töökeskkonnaga, tuleks muuta mitte ainult töötaja harjumusi, vaid ka töökorraldust ja -meetodeid.

Diabeet kui levinuim kaasuv haigus

Diabeet ei ole ainus tegur, mis suurendab tööõnnetuste riski, kui seda nimetatakse sageli „vaikseks epideemiaks“. Diabeet on ülemaailmne probleem erinevates vanuserühmades, kuid see on levinum 65-aastaste ja vanemate seas. Eestis on tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotatud eluaastad kasvasid võrreldes 2019. aastaga 50%. Selle kasvu taga on eeldatavalt ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas. Diabeediravi kompenseerimiseks kulutab Tervisekassa igal aastal keskmiselt üle 30 miljoni euro (Allikas: Tervisekassa).

Diabeedi korral paranevad vigastused aeglasemalt, suureneb kukkumisrisk ning võivad esineda tasakaalu- ja nägemishäired.

Tööandja roll

Ettevõtted saavad rakendada tervise edendamise programme, mis aitavad vähendada vananemise, diabeedi ja muude kaasnevate haiguste mõjusid. Samuti saavad nad kujundada töökohti viisil, mis toetab eakate töötajate töövõimet. Allpool on toodud kaks olulist valdkonda, mille kaudu tööandjad ennetustegevusi teha.

Valgustuse parendamine

Kukkumisrisk suureneb vanuse kasvades. Isegi ilma kaasuvate haigusteta põhjustab vananemine nägemishäireid, mis vähendab nägemisvõimet hämaras. Nägemisteravuse vähenemine, reflekside aeglustumine ja lihasjõu kahanemine muudavad hämaras liikumise ohtlikumaks. Kuigi tasakaalu ja jõudu ei saa tööandja otseselt muuta, on valgustust lihtne kohandada.

Allolev illustratsioon näitab, milline võib tööstustrepp välja näha nooremale töötajale, vanemale töötajale ja multifokaalsete läätsedega vanemale töötajale.

Näiteks vajavad üle 60-aastased töötajad sageli sama töö tegemiseks kaks kuni kolm korda rohkem valgust kui nooremad. Libisemiste ja komistamiste ennetamiseks soovitatakse lisaks heale valgustusele:

kasutada kontrastseid tähiseid ja värvitoone,
hoida kõnniteed puhtad ja siledad,
kasutada libisemiskindlaid põrandakatteid,
hooldada regulaarselt kõnniteid ja üleminekuid.

Kaasaegsed energiatõhusad valgustuslahendused on muutunud kättesaadavamaks ja kulutõhusamaks kui kunagi varem.

Ergonoomika parandamine

Korduvad liigutused ja jõudu vajavad ülesanded võivad vananedes muutuda keerulisemaks. Jõud, sensoorsed funktsioonid ja vigastuste paranemiskiirus vähenevad. Füüsiliselt nõudlikud ja korduvad liigutused koormavad vanemat keha rohkem ning taastumine on aeglasem. Lisaks võivad töötajad ilma parema valgustuseta võtta sisse ebastabiilseid asendeid, et paremini näha. See näitab, kui oluline on tööülesannete ja -meetodite hoolikas valimine vigastuste vältimiseks. Ettevõtted peaksid nende probleemide lahendamiseks toetuma inseneritüüpi lahendustele (mitte käitumuslikele lahendustele) ja automatiseerimisele.

Kui diabeetikust töötaja, kellel on aeglasem paranemiskiirus, ei saa vahetuste vahel täielikult taastuda, siis korduvate või raskete liigutuste ajal tekkivad mikrorebendid kuhjuvad lõpuks ja võivad muutuda vigastuseks. Kui see vigastus tekib, suureneb töölt puudutud päevade arv, samuti hüvitised ja ravikulud.

Kuigi tööandjad ei saa kõiki tegureid täielikult kontrollida, saavad nad siiski mõningaid kontrollida. Nad saavad suurendada automatiseerimist, luua ergonoomilisi lahendusi ja rakendada abimeetodeid töötajate pingutuse vähendamiseks.

Alljärgnevalt on loend, millest saavad kõik töötajad kasu, eriti vanemad töötajad:

Automatiseeri võimalikult palju tööetappe;
Paigalda kõrguse reguleerimisega tööpinnad;
Paku ergonoomilisi käepidemeid ja tööriistu;
Varusta töökohad reguleeritava valgustuse ja suurendusseadmetega;

Varusta töötajad elektriliste käsitööriistadega, eriti kohtades, kus töötajad puutuvad kokku korduvate ülesannete ja suurte jõududega;
Varusta töötajad kergemate tööriistade ja/või tööriistade tasakaalustussüsteemidega;
Tööriista käepidemete õige joondamine (sirged või 45-kraadised käepidemed 90-kraadiste käepidemete asemel, olenevalt materjali orientatsioonist);
Varusta töötajaid suurema läbimõõduga tööriistakäepidemetega;
Paku vibratsioonivabu tööriistu;
Paigalda nurga all olevad kinnitusdetailid ja šabloonid, mis on konstrueeritud operaatori kehaasendit ja kõrguse reguleeritavust silmas pidades;
Suurenda valgustustaset ja muuda iga töökoha valgustus reguleeritavaks;
Varusta töötajad visuaalsete abivahenditega, näiteks luupide ja mikroskoopidega, millel on suured monitorid. Õige vaatenurk peab võimaldama neutraalset pea ja kaela asendit.

Kui praegused 65-aastased jõuavad 75. eluaastatesse, sageneb eakatele omaste haiguste esinemine veelgi. Tööandjad saavad ette valmistuda, luues valgusküllase, kohandatud ja ergonoomilise töökeskkonna, ennetades vigastusi ja säilitades töötajate töövõime.

Targalt ning tulevikku vaatavalt tegutsevad need tööandjad, kes peavad vajalikuks vanemaealisesse tööjõudu investeerimist, tagades erialase koolituse, hea töökeskkonna ja sobivad töötingimused ning stabiilse töö. Vastu saab tööandja omale lojaalse ning tööle pühendunud töötaja.