Istuv töö ning vähene füüsiline aktiivsus on paljude terviseprobleemide üks peamisi allikaid. Hoolimata sellest, et kontoritreening on ülemaailmselt üha kasvav trend, põrkun oma töös sageli kokku eksiarvamustega, mille kohaselt ei pruugi kontoritreening olla kõige tõhusam või ei anna piisavaid tulemusi. Järgnevalt toon välja viis kõige levinumat kontoritreeninguga seotud müüti, mida olen kuulnud.

 Müüt nr 1

„Mu liigesed on nii haiged, et kui peaksin trenni tegema, ei liigu ma peale seda vähemalt viis kuud.“ 

Lõuna-Koreas Inje ülikoolis viidi läbi uuring, kuhu kaasati istuvat tööd tegevad inimesed, keda vaevasid alaselja valud. Tihti on kontoritöötajate puhul tavaline längus asendis istumine ja ülakeha ettepoole kallutamine, mis võib pikema aja jooksul soodustada vaagna- ja alaselja probleemide tekkimist. Uuringus osalejad tegid kolme nädala jooksul spetsiaalseid harjutusi seljasirgestaja- ja kõhulihastele, mille tulemusena alaselja valud kadusid.

Kuigi tegemist on siinkohal vaid ühe näitega (selliseid uuringuid on mitmeid), tõestab see ilmekalt, et mõõdukas liikumine ja treening vähendab isegi lühikese perioodi vältel märgatavalt liigestega seotud vaevusi. Esimestel päevadel võivad lihased treeningu järgselt tunduda küll valulikud ja kanged, kuid juba paari nädala jooksul märkad kindlasti positiivseid tulemusi. 

Müüt nr 2

„Õhtusest trennist piisab!“

Spordibioloog Kristjan Port ütleb oma 1 minuti loengus, et istumine tapab. Istudes laseme me kõhu- ja seljalihased lõdvaks, mistõttu langeb lülisambale ja selles olevatele diskidele täiendav koormus, mis piltlikult öeldes treenib lülisamba diskid nõrgemaks. Selle tulemusena muutub alaselg jäigemaks ning istumine aina valulikumaks. Keskmine kontoritöötaja istub ligi 8 tundi päevas, mis tähendab, et kogu istutud aja vältel muutub istuja lülisammas nõrgemaks. Peale pikka päevatööd õhtul suusatama, jooksma, tennist mängima või muud trenni tegema minnes avaldub niigi nõrgenenud lülisambale lisakoormus, mis võib probleeme aina süvendada.

Müüt nr 3

„Mul ei ole aega.“

Enese treenimine ja enda eest hoolitsemine võib tihti tunduda tülikas ning ajakulukas. Tegelikkuses on suureks abiks ka tööpäeva jooksul tehtav 10-15 minuti pikkune liikumispaus. Ameerika Ühendriikides viidi läbi uuring, mille käigus leiti, et ainuüksi kontoritöötajate seas tööpäeva jooksul läbi viidud lühiajaliste liikumispauside tulemusena vähenes väsimustunne ning paranes töötajate tuju. Tõsi, lühikeste pauside toel ei ole võimalik saavutada tippsportlase vormi, kuid sellest hoolimata on nendest palju abi nii füüsilise kui vaimse tervise toetamisel.

Müüt nr 4

„Trenn viib mõttelõnga sassi ja segab keskendumist.“

Samas uuringus leiti, et lühiajaliste liikumispauside rakendamine tööpäeva kestel muudab töötajad erksamaks ning pigem suurendab nende keskendumis- ja sooritusvõimet. Sarnaseid tendentse on täheldatud ka nii Eesti kui Soome koolides läbiviidud uuringutes, kus õppetundide sisse põimitud liikumistegevused soodustavad õpilaste vaimset võimekust ja toetavad õpitavale materjalile keskendumist. Lisaks aitab istuvast asendist ning arvutiekraanist eemaldumine vähemalt hetkeks mõtted tööülesannetest eemale juhtida, et seejärel värske ja selge peaga nende juurde naasta.

Müüt nr 5

„Lühikesed liikumispausid ei ole efektiivsed.“

Nagu eelnevalt kirjeldatud, mõjuvad ka lühikesed liikumispausid positiivselt nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Oma lõputöö raames uurisin liikumispauside mõju arvutiga töötajate trapetslihase ülaosa jäikusele ja subjektiivsele heaolule. Uurimuse kaasasin ligi 50 kontoritöötajat, kellel esines mõõdukas valu kaela ja õlavöötme piirkonnas. Uuringu testrühm osales kuue nädala jooksul ühel korral nädalas 15-minutilisel liikumispausil, kus tehti liikuvus- ja venitusharjutusi õlavöötmele ning seljale. Uuringu tulemusena selgus, et testrühma liikmete seas suurenes märkimisväärselt subjektiivne heaolu ning vähenesid peavalud, peapööritused, närvilisus ja väsimustunne.

 

Liikumispauside positiivne mõju

 

Müütidel on tugev jõud ning tihti laseme end eksiarvamustel liigselt mõjutada. Eeltoodud näited kinnitavad, et mõõdukas liikumine ja treening on igaühele jõukohane ning kättesaadav. Ainuüksi tööpäeva kestel tehtud lühiajalised liikumispausid avaldavad märgatavat positiivset mõju, parandades nii füüsilist kui vaimset heaolu. Erinevate uuringute käigus on leitud, et liikumispauside tegemine vähendab liigesvaevusi, peavalu, närvilisust ja väsimustunnet ning parandab tuju, keskendumisvõimet ja enesetunnet.