Kuidas vältida arvutivalu

1980ndatel ja 90ndatel muutis arvuti revolutsiooniliselt töökoha tootlikkust, kuid see tõi kaasa ka kontoritööga seotud valu järsu suurenemise.

 

Halb rüht, lihaspinge, seljavalu, pinge silmades, karpaalkanali sündroom – need on ühed levinumad kaebused, mis on põhjustatud istuvast kontoritööst.

 

Usun, et paljud meist ei mõista, kui suures valus me elame arvutis istumise tõttu.

 

Kuidas arvutid meie ellu imbusid

 

Kui alarvutid 1970ndate lõpus ja 80ndatel esimest korda töökohale jõudsid, kasutati neid peamiselt haldustöödeks. Need ei olnud juhtivtöötajatele, vaid pigem madalamal positsioonil töötavatele inimestele. 

 

See avaldas otsest mõju nende töötajate füüsilisele ja psühholoogilisele heaolule. 1988. Aastal viis teadlane Shoshana Zuboffi läbi uuringu, kus töötajatel paluti end joonistada enne ja pärast seda, kui arvuti sai nende tööpäeva osaks.

 

“Enne” joonistel kujutasid inimesed oma päevi täis liikumist: otsisid üles füüsilisi faile, kõndisid edasi-tagasi kabinettide vahel, täitsid pabervorme. 

 

“Pärast” tehtud joonised näitasid süngemat stseeni. Kadunud olid väikesed, kuid pidevad liigutused, mis asendusid kaheksa tunniga arvutis, ja töötajad tundsid end õnnetuna.

 

1990ndatel ja 2000ndatel, kui arvutid levisid kodudesse ja muutusid levinud kontoritööks, muutusid füüsilised mõjud tugevamaks; praegu mõjutab krooniline valu umbes üht viiest täiskasvanust.

 

Arvuti taga istumine on hullem kui televiisori vaatamine

 

Tänapäeval on laua taga töötamine meie kehale halvem kui tundidepikkune teleri vaatamine. Telerit vaadates vahetame tõenäolisemalt positsioone ning meie ja ekraani vaheline kaugus kipub olema suurem.

 

Samal ajal on kontoritöötajatel vaid üks põhiasend: istuvad samas istuvas asendis, käed klaviatuuril ja pead kindlas asendis ning vaatavad ekraani.

 

Sülearvutid on veelgi hullemad. Pea allapoole suunamine on sülearvuti puhul palju tugevam. 

 

Kuidas vältida arvutivalu

 

Valu leevendamiseks võiks kogu tööpäeva jooksul rohkem liikuda.

 

Olgu selleks jalutamine, randmeringid, ringutamised vms. See kõlab nii lihtsana, aga see päriselt töötab. Kõige raskem liikumise juures on sellega alustamine. 

 

“Mida mu töökaaslased minust küll arvavad?”, “Ma näen tobe välja.”, “Äkki arvatakse, et mul pole piisavalt palju ülesandeid.” – need ja paljud teised mõtted võivad tihtipeale sinu peast läbi käia. Aga kumb on olulisem, kas teiste arvamus sinust või sinu enda heaolu?

 

Muudame liikumise, ühised liikumispausid, treeningud töökohal ja töö ajal normaalsuseks. Ei ole jätkusuutlik kahjustada oma keha töö tõttu. Kõike tuleb balansis hoida – liikumist ja istumist. Õhtune treening päeval tehtud istumist ei kompenseeri. Liiguta oma keha kogu päeva jooksul ja tee õhtune/hommikune treening veel lisaks.