Töötstress – töötaja või tööandja mure?
Vaimse tervise häired on üha enam levinud terviseprobleem Euroopas ja põhjustavad aina enam töötajate töölt puudumist. Seejuures puudutakse vaimse tervise häirete tõttu töölt kauem kui muude tervisehädade korral ning sellest tulenevalt on see tööandjale suurem kulu kui kõikide muude tervisehädade oma kokku.
Üheks peamiseks vaimsete probleemide tekitajaks töökohal on tööstress. 2020. aastal Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse läbiviidud uuringust selgub, et 18% vastanutest kogeb tööstressi. Tänaseks on see number tõenäoliselt isegi suurem. Eriti ohustab tööstress ja sellest tulenevalt läbipõlemine kodukontoris töötajaid.
Tööandja saab panustada tööstressi vähendamisesse luues toetava töökeskkonna. Uurisime Fujitsu ja ABB esindajatelt, milline on nende kogemus tööstressi ennetamisel ja sellega toime tulemisel.
Mis on tööstress?
Kui tööalased väljakutsed on suuremad kui meie toimetulekuvõimalused tekib tööstress. Selle tagajärjel langeb meie töövõimekus ning tekivad erinevad vaimsed ja kehalised probleemid alates unetusest kuni depressioonini välja. Tööstress, mida ei maandata, viib edasi läbipõlemiseni, millest taastumine on juba oluliselt pikem teekond kui võitlus tööstressiga.
“Usutavasti on pingeline aeg tööl miski, millega puutub kokku enamik meist. Oluline on siis teada, mis on selle põhjustaja, kas see on lühiajaline või mitte, kuidas seda olukorda muuta ning kindlasti tuleks anda sellest märku enda juhile või siis töökeskkonnaspetsialistile”, kirjeldab Fujitsu personalispetsialist.
Tööstress annab endast märku püsiva pingeseisundina
Pingeseisundiga kaasnevad nii vaimsed kui ka füüsilised ilmingud – tekib väsimus, südame löögisagedus suureneb, sageneb hingamine ja teravneb taju ümbritseva suhtes. Stressireaktsioon on keha märguanne, et midagi tuleb ette võtta selleks, et pingeseisundit maandada.
Saame lühiajalist stressi leevendada, kui võtame aja kasvõi mõneks tunniks maha, liigume värskes õhus, teeme trenni, tegeleme lõõgastava tegevusega, mis aitab mõtted töölt eemale viia, veedame aega armsate inimestega, hingame sügavalt, jagame mure kolleegiga jne. Kui aga inimene oma igapäevast stressi ei märka või läheb pinge nii suureks, et väikesed harjumused enam ei aita, saab stressreaktsioonist püsiv seisund.
Õigel ajal märkamine ning aktiivse rolli võtmine, et ennast aidata, võimaldab stressi leevendada ning mis kõige tähtsam – muuta töökeskonnas ja protsessides midagi, mis aitaks kaasa sellele, et need seisundid ei korduks. Kui aga inimene stressinähte ignoreerib, võtab ette liiga väikeseid samme või ei seosta neid tööstressiga ja otsib vaid füüsilist leevendust, siis on oht, et pikaajalise stressi tulemusena võib tekkida läbipõlemine.
Kuidas tööstressi ennetada?
Kõik saab alguse märkamisest. Oluline ona jagada oma muresid ning mitte pidada neid väikesteks ja iseenesest mööduvateks. Märkamisest keerulisem samm võib tihti olla päriselt midagi muuta ja ette võtta – rääkida tööandjaga, teha oma töös ümberkorraldusi, võtta aega maha ning lisada oma päevakavasse uusi toetavaid harjumusi.
“Kui töötajal on mure, tunneb töötressi või läbipõlemise ilminguid, siis saab ta pöörduda kas enda otsese juhi, töötervishoiu ja tööohutuse tiimi või oma usaldusväärse kolleegi poole. Igal juhul püüame luua ettevõttes töökeskkonda, kus sellistel teemadel rääkimine pole tabu ja töötaja võib usaldada, et rääkides võivad leida tema mured lahenduse,” kirjeldab Fujitsu personalispetsialist.
“Fujitsus paneme suurt rõhku ennetustööle. Meil on töötervishoiu koostööpartner HeBa, kes teeb põhjaliku uuringu meie töötajate tervisest, mille abil saame kaardistada töötajate füüsilise kui ka vaimse tervise olukorra ja omakorda selle abil ennetada tööstressi ja läbipõlemist. Kord aastas toimub meil tervisekuu, mille fookuseks on vaimse tervisega seotud ja seda toetavad teemad. Selle ürituse raames kajastame erinevaid teemasid, mis tõstaksid töötajate teadlikkust ja varustaksid neid erinevate tervisega eneseabi tehnikate ja tööriistadega.”
Ka ABB paneb suurt rõhku vaimse tervise toetamisele ja läbi selle tööstressi ennetamisele.
“Tähistame vaimse tervise nädalat, mille raames tõstame töötajate teadlikkust erinevatest vaimse tervise teemadest. Lisaks on meil tervisekindlustus läbi mille saab soovi korral osaleda psühholoogi nõustamisel.”
Mida teha selleks, et vältida tööstressi?
Kõige olulisem on olla endaga kontaktis. Teada, milline kogus stressi ja pinget on vastuvõetav ning osata õigel hetkel ülepinget maandada. Siin on sulle mõned lihtsad näpunäited tööstressi vältimiseks aga ka maandamiseks:
- Vähenda multitaskimist: üks tööülesanne korraga. To do listid on abiks fookuse hoidmisel.
- Tund korraga! Tee sirutuspaus iga tunni järel. Seadista telefonis äratus, mis tuletab selle vajadust sulle meelde.
- Ole aus. Sina ise oled kõige tähtsam. Julge endale tunnistada kui mõni tööülesanne käib üle jõu ja räägi sellest avatult oma vahetu juhiga.
- Viibi värskes õhus. Enne kui saadad välja mõne vastutusrikka e-kirja või lähed koosolekule, tee 10-minutiline jalutuskäik õues. See aitab klaarida pead ja võtta emotsioone maha.
- Söö ja joo piisavalt. Meie keha ei funktsioneeri kui selles ei ole toitaineid. Tee lõuna kontorisse kaasa, et sul oleks alati tervislik toit käepärast.
Selleks, et toetada sind ja sinu töötajaid stressiga toime tulemisel ja toetava töökeskkonna loomisel, oleme välja töötanud stressijuhtimise koolituse. See on aidanud paljusid ja aitab kindlasti Sindki! Pane oma meeskond kirja: https://firmafitness.ee/tervis/
