5 müüti fitnessimaailmast

5 müüti fitnessimaailmast

Tehes koostööd ka personaalklientidega, olen kuulnud erinevaid müüte, mida inimesed tõsiselt võtavad. Toon välja 5 põhilist valearusaama ja selgitan neid lähemalt.

  1. Liigne valgu tarbimine kahjustab neerusid

Neerude ülesannete hulka kuuluvad jääkainete eemaldamine organismist ja kehavedelike tasakaalu tagamine organismis. Need filtreerivad verd ja saadavad mittevajalikud ained uriini kaudu välja. Valgud on suured molekulid ning seetõttu öeldakse, et üleliigse valgu eemaldamine kehast koormab neere. Siinkohal tekib esimene valearusaam – valgud on väga komplekssed molekulid, aga need lõhustatakse kehas väiksemateks osakesteks enne, kui need verre jõuavad. See tähendab, et valgumolekulid ei jõua verre samas suuruses, kui nad kehasse jõuavad. Kui ei ole eelnevaid neeruprobleeme, siis suure tõenäosusega valkude tarbimine seda ka ei tekita. 2014. A viidi läbi uuring, kus katsealused tarbisid 5,5x korda rohkem valku kui soovitatud päevane kogus. Grupp, kes kes tarbis rohkem valku ei saavutanud mingisuguseid lihasmassi muutuseid võrreldes grupiga, kes tarbisid soovitatud päevase koguse. Seega on liigne valkude tarbimine raha raiskamine.

 

  1. Kreatiin on kahjulik nii neerudele kui ka teistele organitele

Kreatiini kasutavad paljud sportlased, kes soovivad lihasmassi kasvatada. Mõnedel andmetel põhjustab kreatiini tarbimine neerukahjustusi, seega neerupuudulikkusega inimesed peaksid kreatiini tarbimist vältima. Kuid uuringud on näidanud, et 5-20g kreatiini päevas on tervele sportlasele ohutu.

 

  1. Ära söö üle 1 muna päevas, kuna kolesterool on ohtlik

Kõik me oleme kindlasti kuulnud, et kolesterooli tarbimine põhjustab südame- ja veresoonkonna haigusid. Tegelikult on kolesterool meie kehas hädavajalik ühend. Ohtlikuks muutub kolesterool vaid siis, kui meie keha on põletikuline.

Munas leidub tõepoolest palju kolesterooli, mida arvati pikka aega olevat südame- ja veresoonkonna haiguste üheks peamiseks põhjustajaks. Viimase paari aastakümne uuringud on näidanud, et “halva” kolesteroori taseme tõusu võivad põhjustada muud tegurid, nt loomsete rasvade tarbimine ning mitte ainult kolesterooli tarbimine toiduga. Munas leidub letsitiini, mis kolesterooli taset stabiliseerib.

 

  1. Et keharasva põletada, tuleb vältida rasvade tarbimist

Kahjuks levib arusaam, et kui tarbida rasvu, hakkab inimene rasvuma. Rasv on üks kolmest makrotoitainest valkude ja süsivesikute kõrval. Rasvu on vaja igapäevaselt tarbida nagu ka valke ja süsivesikuidki. Igal kolmel makrotoitainel on oma kindel funktsioon meie kehas. Rasvade ülesanneteks on energia saamine ja säilitamine, rasvlahustuvate vitamiinide omastamine, hormoonide sünteesimine jpm. Rasvad on meie kehale väga vajalikud! Taimsete rasvade osakaal päevamenüüs peab olema suurem kui loomsete rasvade osakaal. Taimsete rasvade allikas on näiteks pähklid, seemned, avokaadod. Rasvad peaksid päevasest toidulauast moodustama 25-30%

 

  1. Pärast kella 18:00 õhtul ei tohi enam süsivesikuid süüa

Ma olen päris kindel, et süsivesikud ei tunne kella.

Õhtuti võiks tarbida komplekssüsivesikuid (nt tatar, pruun riis), kuna see mõjub positiivselt hormoonsüsteemile. Lisaks on süsivesikuid vaja põletikuvastastes reaktsioonides. Päevasel ajal tegeleb põletikuvastaste reaktsioonidega hormoon nimega kortisool. Kuna kortisooli tase kehas on madalaimal tasemel just õhtusel ajal, on süsivesikute tarbimine põhjendatud.